Thursday, December 16, 2010

NAK on läbi

Pool teenistust on läbi, sain noorem seeruks, ning sellega see aasta on lõppenud. Kaheksa viimast päeva NAK-is olime metsas, ning lõpus oli lõpurännak, mille kestus oli umbes 50 kilti. Selle läbimiseks meil oli vaja 25 tundi ja 20 minutit. Päris palju, aga tee oli ka raske. Põlveni lund metsas, varjatud liikumine. See oli päris raske, kuid hea kogemus, see on teine asi peale patrullaagrit, mis mul jäi meelde.

Jõulude ajal olin kasarmus. Meil olid mõned üritused(teater, kino, käisime kirikus) ning lõpus pidulik õhtusöök, mis iseennast oli traditsiooniline jõulu toit vms. Aga see eriti ei oma tähtsust, kuna homme saan puhkusele. Seitse päeva koos aasta vahetusega ma olen kodus, kus ma ei pea lükkama lund ja tegema mõttetuid asju.

Pool teenistusest on läbi ning võib juba teha järeldusi, sellest mida ma sain teada ja mis üldse teenistus endast kujutab. Vastus on lihtne ja kahjuks teenistus on natuke absurdne. Ütleme nii, et see on kool poistele, kuid kahjuks ta on kohustuslik. See mida ma sain teada siin viie kuu jooksul, tsiviilis selleks mul oli vaja kaks kolm nädalat.

Sunday, December 5, 2010

Lumi ja EKV

Talv on käes, ning loomulikult lumi hakkas sadama. Aasta tagasi ma oleks väga rõõmus selle kohta, kuid praegu see ei ole nii äge. Suusatada ma ei saa, uisutamisega sama asi. Kuid põhitegevus on selle lükkamine. Iga päev, iga hommik, iga vaba tund isegi minut ja sekund me lükkame lund.

Sel nädalavahetustel jäin sisse koos mõnede teiste NAK vendadega. Ning laupäev oli äge, hommikust õhtuni oli lumi lükkamine. Ütleme nii,et see oli vastupidavustrenn, sest nii palju lund ma pole kunagi lükanud. Õhtuks kõik oli juba tehtud ja olime juba uhked, kuna tehtud oli sitaks palju tööd. Meid oli kuskil 90 inimest ja kõik koos töötasime ilma puhkuseta. Ühesõnaga ainult lõunapausid. Kõik oli tehtud ja me arvasime, et pühapäeval ikkagi puhkame ka natuke, kuna ees on 8 päeva metsalaager. Kuid õhtuse rivistuse ajal saime aru, et elu ei ole nagu lill, sest ta hakkas kõvasti sadama... Mine...

Saturday, November 27, 2010

Waterfall by Grigory Leps

I bought new music DVD album by Grigory Leps Waterfall live. That is about 3 hours of a nice show with a live sound and excellent quality. It consist of 30 songs.

In my opinion it is one of the best Leps albums. The unique intensive  atmosphere of the concert/show makes it impossible to stop watching that action. It gives the feeling that you are at the concert, somewhere there between the audience. New and old songs are mixed together. Spectator can compare how the singers creation has changed during the last 10 years.

Many songs became as rock ballades and that direction is right. Songs in pop genre are represented as rock, and that makes sense, another representation shows that even shit songs can be sung very beautiful. Fortunately, there are only few stupid songs.

The trailer of the album you can see here.

Kolm nädalat lõpuni

Kolme nädala pärast lõppeb NAK. Loodetavasti kui kõik läheb hästi, siis ma saan noorem seeruks. Aga selleks kõik eksamid peavad olema sooritatud ja käitumine peab olema enam vähem korrektne. Praeguse hetkega mul on hea meel, et sain NAKki, see on päris hea kogemus. (Metsalaagrid, rännakud jne). Kõik see on raske, kuid on midagi jutustada ja mäletada. Ühe sõnaga ei ole mõttetu istumine ja passimine. Ütleks, et passimist üldse ei ole.

Praegu mind ootab side kursus, kus ma saan natuke targemaks ka side erialas. Ning lõpus on suur metsalaager ja lõpurännak ja ongi kõik, siis tuleb puhkus. Üks oluline asi, mis mind veel ootab on seerude jaotamine. Mõned lähevad staabi, mõned aga side kompaniisse. Ise sooviks side õppima minna, sest see on natuke lähedam mulle, kui mingi staabi töö. Loodan, et saan sinna minna.

Selle aja jooksul sain palju tuttavaid nii IT keskkonnast, kuid ka teisi. Kaitseväe oluliseks plussiks pean teiste inimestega suhtlemine ja läbi saamine. On ebameeldivad isikud, kuid nendega tuleb ka suhelda ja kuidagi olla meeskonnas, kuid mõnede jaoks olen ka ebameeldiv, aga see on elu. Ei saa öelda mine persa, sest oleme ju meeskond ja sõltume teine teisest. Plussiks on ka see, et eesti keele oskus on juba natuke parem kui oli varem. Ühesõnaga - väga meeldiv, et olemas ka positiivsed küljed.

Sunday, September 19, 2010

SBK lõpp

Staabi ja Sidepataljoni SBK on läbitud. Tegelikult ma ei arvanud, et kaitseväes on teine elu. Tuba, kasarmu, söökla, väljaõppe on asjad, mis mind ümbritsevad. See ongi vist kõik. Muidugi uued tutvused on ainuke positiivne asi, mis seal on, aga võib olla see on seda väärt. Kuid on möödunud ainult 11 nädalat ja võib olla kõik muutub, aga praegu ei ole väga meeldiv koht.

Lähen Nakki, loodetavasti saan seeruks. Aga NAK on ka vist raske, vähemalt Härra Seersant nii räägis, aga ta teab. Jälle laagrid, rännakud jne. Seersandid ja leitnandid meil on väga head, mõnikord nad on ranged, aga see on ju kaitsevägi, seega ma arvan et nad saavad oma tööga väga hästi hakkama. Praegu nad on minu instruktorid NAKis.

Tegelikult 11 kuud, ei ole nii palju aega, ja selle aja jooksul ma puhkan programmeerimisest, ülikoolist ja teistest asjadest. Võib olla järgmisel suvel nad hakkavad mulle veelgi rohkem meeldima.