Talv on käes, ning loomulikult lumi hakkas sadama. Aasta tagasi ma oleks väga rõõmus selle kohta, kuid praegu see ei ole nii äge. Suusatada ma ei saa, uisutamisega sama asi. Kuid põhitegevus on selle lükkamine. Iga päev, iga hommik, iga vaba tund isegi minut ja sekund me lükkame lund.
Sel nädalavahetustel jäin sisse koos mõnede teiste NAK vendadega. Ning laupäev oli äge, hommikust õhtuni oli lumi lükkamine. Ütleme nii,et see oli vastupidavustrenn, sest nii palju lund ma pole kunagi lükanud. Õhtuks kõik oli juba tehtud ja olime juba uhked, kuna tehtud oli sitaks palju tööd. Meid oli kuskil 90 inimest ja kõik koos töötasime ilma puhkuseta. Ühesõnaga ainult lõunapausid. Kõik oli tehtud ja me arvasime, et pühapäeval ikkagi puhkame ka natuke, kuna ees on 8 päeva metsalaager. Kuid õhtuse rivistuse ajal saime aru, et elu ei ole nagu lill, sest ta hakkas kõvasti sadama... Mine...
No comments:
Post a Comment