Tuesday, December 6, 2011

Retsensioon

Retsensioon: Teema: Internetipettused
Aadress: http://internetipettused.wikispaces.com

Töö on kirjutatud väga populaarsel teemal nagu Internetipettused. Töös kirjeldatud mõningad probleemid, mis võivad tekkida interneti kasutamise tulemusena ning nende liigid, samuti ka see, kuidas pettust ära tunda ning sellest eemale hoiduda.

Töös on kirjutatud järgmistest pettuste tüüpidest:
Identiteedivargus
Identiteedivargus
Pettused e-maili teel – levinumad skeemid!
Võltsitud kaardid
Viirused

Pean tunnistama, et artikkel on väga põhjalik. On uuritud väga palju infot selleks,et seda lõpuni viia. Viitamissüsteem on ka vastavalt reeglitele. Kui tegemist ei ole oma arvamusega, siis on kindlasti viidetud.

Ise olen paljudest pettuste tüüpidest teadlik, kuid mõnedest muidugi üldse ei teadnud. Nüüd olen asjatundja!!! On esitatud erinevad diagrammid, kus on näidatud palju raha on kadunud tänu pettustele. Samuti on diagramm mis näitab, mis on kõige populaarsemad organisatsioonide nimed, mis kelmid kasutavad raha varastamiseks. Ilmselt esimeste hulgas ongi EBay ja Paypal.

Kui rääkida töö organiseerimisest, siis informatsioon on korralikult jagatud ja esitatud lugejale. Igas peatükis on just vajalik info, ei ole sellist tunnet, et kirjutasid lihtsalt niisama, et punkte saada.Võib mainida ka seda, et keelekasutus on ka heal tasemel. On paar kirjaviga, aga selle suure mahu puhul see väga oluline ei ole.

Mulle meeldisid mõned näited töös, näiteks see, et
1. Kui sa ei ole ostnud UK National Lottery piletit, siis sa ei saa selles loteriis võita
2. UK National Lottery kunagi ei ütle e-kirjas, kui suure summa on mängija võitnud
3. UK National Lottery ei küsi e-kirja teel mängija andmeid nagi nimi, aadress, panga rekvisiidid
4. UK National Lottery kirja pealkirjaks ei ole kunagi „Teade võidust“ või muu sarnane

Ma ei kujuta tegelikult ette, kuidas inimesed

Teema on asjakohane ja huvitav. See artikkel vastab täiest teemale. Ma arvan, et see artikkel oleks kasulik inimestele, kes tahaks rohkem sellest asjast teada ja ei taha lugeda paljudest kohtadest, sest siin on koondatud palju infot ja statistikat erinevate internetipettuste kohta. Samuti on näha, et autorid pole lihtsalt artiklit kokku kleepinud vaid tegid põhjaliku analüüsi. tulemusena tekstis on ainult vajalik info ei ole nn "müra", et maht oleks sobilik.

Kokkuvõtteks, võib ütelda, et artikkel on heal tasemel. Näha, et üliõpilased on teinud tööd, et seda kirjutada. On esitatud loogiliselt ja korrektselt. Info on asjakohane ja huvitav, ei ole kasutatud liiga keerukas keel, mis võib olla plussiks, kui seda loevad mitte IT inimesed.

Saturday, November 26, 2011

Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5 - 10 aasta pärast.

Veeb ja sotsiaalne tarkvara areneb pidev ja kiiresti. Seoses sellega, paljud proovivad aimata arengu tendentsi ette, sest selle abil võib teenida raha. Mina muidugi ei ole turu analüütik, ega turu uuringu tegemisega tegelev isik. Kuid ma proovin kirjutada sellest, mis areng meid ootab tulevikus just veebi ja sotsiaalse tarkvara osas.

Hakkan siis rääkima veebist. Kõigepealt kui rääkida veebist, siis arvan, et on vaja mainida, et praegu arendaks html5, mis toob palju uusi võimalusi veebi arendamiseks. HTML5 tuleb turule palju erinevate laiendustega nagu CSS3 ja Canvas2D ning võib olla ka Canvas3D jne. Ta tuleb HTML eelmise versiooni asemel ja juba praegu tundub, et see toob midagi uut veebikeskkonna arendusse. Ma arvan, et veebiarenduse põhihetk on HTML5 tulek ja kõik mis sellega kaasneb.

Sotsiaalne tarkvara on ilmselt selline valdkond mis etendab olulist rolli palju inimeste eludes. Facebook, twitter, blog, youtube jt on kõige populaarsemad tavaliste inimeste jaoks. Pean kinnitama, et minu arust viimase kolme aasta jooksul seal ei muutunud midagi. Ma arvan, et lähiste seitsme aasta jooksul peaks tulema midagi uut, mis jõuab kõikidest kaasaegsest sotsiaalse tarkvara vahenditest ette. Räägitakse, et võib olla tuleb midagi sarnast Facebook ja Second Life ühendatud tarkvarale. Ma ei usu, et sellest tuleb midagi välja. Mu jaoks, see eriti huvitav ei oleks. Võimalik, et tuleb mingi 3D tehnoloogia integreerimine sotsiaalvõrgusse vms. Samas on näha, et kõik kontod facebookis, msn-is võib siduda omavahel, see on ka hea võimalus arendamiseks.

On hea nali, et miks Teie mõtlete sellest, mis tuleb viie aasta pärast kui järgmine aasta on juba viimane(2012 on ju maailmalõpp). Kuid aga rääkida tõsiselt, siis veebi arenduse suund on HTML5 ja sotsiaalvõrkude arenduse suund on võib olla 3D, kõikide kasutajate andmete sidumine omavahel jne.

Friday, November 25, 2011

Kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Internetis on väga palju kohti, kuhu ei tohi üldse minna, kui sul ei ole väga head viirusetõrje tarkvara. See tarkvara aga ei kaitse rumalusest. Internet on nagu elu, tasuta seal on ainult juust,kus see juust on - ise teate. Praegu proovin tuua välja kolm põhilist monipulatsiooni, mis ma olen näinud, ja mis mu arust tavakasutajale on kriitilised.

1. Kõige populaarsem ja kõige kahjulikum pettuste viis on e- posti teel saadetud kirjad. Tegin enda posti spamm kausta lahti ja kohe leidis sellise kirje, kus räägitakse sellest, et olen võitnud palju raha ja autot ka. Sisu on järgmine(kopeeritud mu postist)

Your e-mail with MICROS ID (PCHM-6669-GFK-891BK-544) was
luckily drawn to be
this year's second place winner of £1,000,000.00GBP plus a
brand new Range
Rover SUV from the PUBLISHERS CLEARING HOUSE

Selleks, et raha saada on vaja mingile kontole kanda üle umbes 10 euri selleks, et võitu aktsipteerida. Ilmselt lihtne pettus, aga kahjuks ta töötab.
KUI TETE ARVATE, ET VÕITSITE 100000 EUROT, SIIS ILMSELT TEGEMIST PETTUSEGA!!!.

2. Teine on ka suhtelist populaarne pettuse viis on seotud Paypal või teiste Webmoney. Ta töötab tavaliselt nii, teie olete sisenenud näiteks Paypal kontosse ja saate kirja kus on link ja kui vajutate lingile, siis käivitub mingi programm, mis proovib teie andmed ja paroolid varastada. Selline skeem on populaarne ka sotsiaalvõrkudes, et profiili varastada, aga kui tegemist on kontoga, mis on seotud Teie panga kontoga, siis see on väga ohtlik kuna kräkkerid saavad teie raha varastada. KUI LÄHETE VIRTUAALRAHAGA SEOTUD VEEBILEHELE, SIIS ALUSTAGE UUS SESSIOON JA MITTE MINGIL JUHUL ÄRGE MINGE KAHTLASTELE VEEBILEHTEDELE.

3. Kolmas pettuse liik on ka kasutajanimede ja salasõnade varastamine. Mõnikord foorumites ja internetis on näha linke, ja kui vajutad lingile, siis sattud lehele, mis näeb välja nagu facebook, twitter vms. Seal on kujutatud nende esilehed, mis on
samasugused, ja kui kasutaja sisestab sinna oma parooli ja salasõna, siis need andmed lihtsalt varastatakse kasutajalt. Kuid kui kasutaja oleks tähelepanelik, siis ta leiaks, et address bar-is olev info on vale. Seal ei ole www.facebook.com, vaid veebilehe andmed, mis ta ei ole kunagi näinud. KASUTAGE AINULT 100% KINDLAD VEEBILEHTEDE LINGID.

Võib olla, see oleks keegile ka kasulik, kui ikkagi loodan, et kõik teavad nendest pettustest.

Mozilla ja PostgreSQL võrdus arenduse vaatenurgast.

Minu poolt valitud vaba tarkvaraprojektid on Mozilla Firefox ja PostgreSQL. Kui vastata küsimusele, miks just sellised asjad on võetud, siis vastus on lihtne. Mozilla, sest ma kasutan seda iga päev ja PostgreSQL on seepärast, et sellega puutun ka tihti kokku. Aga liigume ikkagi asja juurde.


Kõigepealt siis räägin PostgreSQL andmebaasisüsteemist. Huvitav fakt on see, et nad ei võeta tööle arendajaid. Kui arendajal on huvi selle projekti arendamise vastu, siis ta võib vabalt liituda. Olemas korduma kippuvate küsimuste nimekiri. Pigem see
on väike tutorial algajatele kes tahab sellega tegeleda. Põhimõtteliselt igaüks, kes oskab C keeles programmeerida saab seal midagi
teha. Arendajate ülemad on nn häkkerid, kes jagavad ülesandeid ja kellega võib ühendust võtta ülesande lahendamiseks.

Nüüd ütlen ka paar sõna Mozilla kohta, ja lõpus siis proovin võrrelda mõlemad tarkvara arendajate vaatenurgast ja vaatame mis tuleb sellest välja. Mozilla pakub tööd arendajatele ja isegi praegu on sinna otsitakse inimesi. Ikkagi põhitööga tegelevad inimesed, meeskonnad, kes saab selle eest palka. Kuid on olemas ka mõned võimalused tavalistele arendajatele. Kuid on võimalik ka lihtsalt osaleda projektis ja olla arendaja. Seal on palju võimalusi arendajatele. Samuti võib osaleda testija rollis, sest seda on vaja pidevalt testida jne. Ühesõnaga on palju võimalusi kuidas olla Mozilla osana.

Kui võrrelda need projektid, siis PostgreSQL koosneb põhimõtteliselt vabatahtlikkudest, Mozillas aga on ka palju arendajaid, testijaid jne, kuid Mozilla koosneb ka tuhandetest vabatahtlikest. Lõpuks võib ütelda, et kuid need projektid on suhteliselt erinevatest valdkondadest, neil on palju sarnaseid külge.

Friday, November 18, 2011

Raymondi Hacker-HOWTO artikli hinang

Lugesin siis täna Raymondi artikli HOW TO ja tahaks siis kirjutada sellest, mis asjadega ma olen nõus, millega mitte. Samuti toon välja põhiasju, mis mulle meeldisid selles artiklis.

Artiklis on väga põhjalikult kirjutatud sellest, kes see häkker ikkagi on. Tuleb välja, et neid inimesi, keda nimetatakse meedias ja üldiselt paljud teised inimesed häkkeriteks, tegelikult on kräkkerid. Isegi minu jaoks, see oli üllatus. Mina kui IT inimene võiks sellest ikkagi teada, aga kahjuks ei teadnud. Aga mis seal ikka, inimene kogu elu õpib ja nüüd mina tean kes on häkker.

Üks asi, mille vastu ma tundsin huvi selles artiklis on selle lihtsus. Kõik on kirjutatud ja kirjeldatud väga arusaadavalt. Väga tihti kui loed artiklit, siis tekkib tunne, et inimene võiks ikkagi ka kirjutada arusaadavalt, siin aga sellest tunnet ei olnud, seega lugemine oli meeldiv ja rahulik.

Samuti see häkkeri põhioskusi kirjeldav osa on natuke aegunud, minu arust. Aeg on muutunud ja selleks, et häkkeriks saada on vaja rohkem teadmisi. Samuti ma arvan, et häkker ei pea olema just vabavaraga seotud. See võib olla ka .Net programmeerija virtuoos.

Sain ka palju teada häkkerikultuurist. Millest ta koosneb, ja mis on selle olulisemad aspektid.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et see on kasulik artikkel nii algajatele kui ka nendele, kes tunneb ennast juba IT mehena. Igaüks võib leida midagi huvitavat.

Saturday, November 12, 2011

Vaba litsentsi kirjeldus

Kuna varem see vaba litsentside teema ei olnud huvitav minu jaoks ja ma kahjuks(just kahjuks) ei teadnud mis nad endast kujutavad ja mille eesmärgil neid luuakse, siis nüüd tänu põhjalikule loengu konspektile pilt on selge. Kuna ülesandeks on valida litsents ja kirjeldada seda, siis ma kirjutan sellest asjast nagu Apache license. Kirjutan siis lühidalt põhiasjadest.

Apache License versioon 2.0 kinnitati ASF(Apache Software Foundation) poolt aastal 2004. Selle litsentsi eeliseks võrreldes varemasetega on see, et seda saab kasutada lihtsam ka mitte ASF projektides. Samuti uus versioon on ühildatav mõnede teiste vaba litsentsidega. Ta on samuti ühilduv GPL kolmanda versiooniga, kuid varemates Apache Licens-id ei olnud ühildavad GPL versioonidega.

Kus kasutatakse? Aastal 2008 Google märkas, et 25% projektidest, mis olid Google Codisse hostitud kasutasid selle litsentsi. Samuti aastal 2010 üle 6000 projektide, mis asuvad SourceForge.net olid kättesaadavad Apache Litsents tingimustel. Näiteid on palju ja see räägib just selle litsentsi populaarsusest.

Apache litsents nõuab, et levitamisel oleks programmiga kaasas Apache litsents.
Apache litsentsi unikaalsus seisneb sellest et nagu BSD litsents, Apache litsents lubab koodi kasutada ja liidestada kinnise lähtekoodi projektidesse.

Selle loenguga on seotud mul ainult positiivsed kogemused kuna sain palju teada, mis on suht oluline ka mulle. See oli siis minu ülevaade Apache litsentsist

Sunday, November 6, 2011

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

IT maailmas autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika on väga valus temaatika, sest põhimõtteliselt see on probleem, mis ei ole veel täiesti lahendatud. Tegelikult lahendust on raske leida, sest üks piraatide tehnoloogia kiiresti asendatakse teisega kui tekkib vajadus.

Põhimõtteliselt kõik raamatud, filmid, tarkvara ja palju muud, kui nad ei ole tasuta saadavad, siis nad on autorite omand, mida ei tohi niisama internetis jagada ja endale tasuta laadida. Kuid reaalne olukord on ilmselt vastupidine. Kõik on internetist saadaval. Igaüks saab endale alla laadida.

Kui võrrelda olukord Eestis ja Norras või Rootsis, siis Norras ja Rootsis on kontroll rangem kui Eestis. Probleem ka võib olla ei ole ainult kontrollis vaid pigem selles, et Eesti keskmine palk on kordades vähem kui nendes riikides aga hind on sama. Tulemusena, tihti inimestel lihtsalt ei ole nii palju raha, et osta.

Kui rääkiga intellektuaalomandist, siis meie riigis see teema eriti populaarne küll ei ole. See teema on USA-s väga oluline ja populaarne, ja see on väga oluline, et intellektuaalomand oleks rangelt kaitstud riigi poolt.

Kokkuvõtteks, võib ütelda, et autoriõiguste kaitsmisega pidevalt tegeldakse Eestis.

Sunday, October 30, 2011

Vaba tarkvaratoote kasutamise kogemus

Sain teada nüüd mis vahe on vabavaralise ja vaba tarkvaratoodetel.Tahaks kirjutada oma vaba tarkvaratoote kasutamise kogemusest. Siis tahaks juhtida tähelepanu kõikidele tuntud brauserile - Mozilla FireFox.

Olen tutvunud selle tootega juba mitu aastat tagasi ja olen seda esimesest kokkupuutest kogu aeg kasutada. Tootel on palju kasutajaid ja funktsioone, mis on kasulik igapäevases elus. Ta on kiirem ja mugavam, mu arust, kui kõik teised brauserid.

Samuti Firefox sobib hästi tarkvara arendamise valdkonnas, sinna võib installida bugfixeri jt vahendeid, mis on laiali kasutusel maailmas. Testimise jaoks on teised vahendid - Selenium IDE, mis sinna saab installida.

Ma ei ole ka Mozilla fänn, olen proovinud ka teisi brausereid nt Google Chrome, Opera, aga seal olid mõned puudused mis on minu jaoks kriitilise tähendusega, seega kasutan ikka Mozillst siia maani.

Kuigi kasutan palju vara tarkvara, aga otsustasin, et kirjutan ikkagi sellest tootest, mida olen kõige kauem kasutanud ja mis mu jaoks on kõige sobivam.

Sunday, October 23, 2011

Virtuaalmaailm

Ise ei ole kunagi elus Second Life kasutanud, proovisin siis paar päeva mängida ja eriti ei tundnud huvi selle maailma vastu. Seega mõtlesin, et räägin sellest asjast, mis mulle meeldis Runescape

See on tasuta virtuaalmaailm. Ütleme nii, et ta on suhteliselt tasuta. Lisafunktsionaalsuse saamiseks on vaja ikkagi maksta, et liikmeks saada.
Tegemist ei ole kaasaegse maailmaga vaid hoopis keskaegse maailmaga. See on kolmemõõtmeeline maailm, kus igal kasutajal on oma tegelane. Saab osta enda tegelasele riideid ning igast kraami.

Iga asja eest on vaja maksta raha(kuld mündid). On võimalik ka vahetada asju teiste asjade vastu(on olemas tööriistad, maavarad, riided jne). Saab suhelda teiste kasutajatega, omada sõpru.

Kuna see on ikkagi maailm, siis niisama keegi raha ei anna, on vaja töötada. On palju erinevaid võimalusi kuidas raha teenida ja oma oskusi uuele taseme viia. NOh näiteks võib püüda kala ja seda müüa või puid raiuda ja neid müüa jne. VÕimalusi on palju aga kõige meeldivam on ikkagi lobstrite püüdmine.

Siis on ka võimalik ka kveste täita. Saab täita ülesandeid, see suhtelist põnev ja õnnestunud kveste eest makstaks palju rohkem kui teiste asjade eest.

Jah muidugi ...... LAHINGUD teiste kasutajatega, kui võidad, siis saab võtta asju mis oli vastasel, kui aga kaotad, siis kõik on kadunud.

See oli väike ülevaade mu tutvumisest mänguga runescape. Kui oleks võimalik seda hinnata siis paneks 10/10.

Tuesday, October 18, 2011

Folksonoomia

Folksonoomia töötab väga hästi näiteks portaalis digg.com. Seal suur hulk artikeleid. Nad on jagatud erinevateks kategooriateks, ning igal kategoorial on alamkategooriad. Selleks, et neid kuidagi identifitseerida kasutatakse tagge. Digg.com portaalist taggide süsteem on korrektne ja asjakohane. Kui hakkad midagi otsma siis kiiresti taggide abil saab seda leida.

Halvasti töötab portaal www.livejournal.ru. Seal on taggid nii mõttetud, nendest üldse kasu ei ole. Esimene põhjus on see, et kasutajad ei viitsi neid kasutada ja jäävad tg väli täitmata. Ja teine on see, et seal on palju kasutajaid ja taggide otsingu mootor ei ole korralikult tehtud.

Sunday, October 9, 2011

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Ise kasutan vahel ka Wikipeediat, aga sellest mida seal võiks muuta ei ole veel mõelnud. Kuid minu mõtlemise käigus tekkisid kohe mõned ideed või ettepanekud selle kohta, mida võiks muuta.

1. Esimene asi on usaldusväärsus. Info peab olema ikkagi 100% usaldusväärne eriti oluliste artiklite puhul. See on sellepärast, et seda kasutavad üliõpilased, õpilased jne on referaadide kirjutamiseks jne, aga wiki on ikkagi kõige lihtsam infoallikas.

2. Teine punkt on selline, et Wiki võiks teha koostööd ülikoolidega. Näiteks mõne IT valdkonna artiklid võiks olla kontrollitud õppejõudude poolt. Kuid probleem on ka selles, et selle töö eest on vaja maksta ülikoolidele raha jne. Aga idee on normaalne.

Wiki on ikkagi üks selline Internetti osa kus palju muuta ei ole vaja. Ta on lihtne kasutuses, seal on palju infot, kuid mõned väikesed muutused võib sisse viia.

Tuesday, October 4, 2011

Blogimise erinevad motiivid ja näited

On raske täpselt paika panna blogimise erinevaid motiive. Peamiseks motiiviks on eneseväljendus. Inimesed tahavad jagada oma muljed teistega ning näidata teistele mis nendega juhtus. Kuid eksisteerib palju temaatilisi blogge, mis ühendavad inimesi, kes tunneb huvi spordi/reisimise jne vastu. Järgnevalt esitan nimekirja bloggide liikidest, mis on mu arust põhilised selle variatsioonid:
a. Personaalne blog, mida võiks nimetada päevikuks. Inimene lihtsalt kirjutab oma elust, mis temaga juhtus päeva jooksul jne. Näiteks see sama blogger.com, kuhu ma ise postitan oma poste.
b. PR või turundusbloogid, kus on esitatud kuumad pakkumised. See võib olla mistahes organisatsiooni blogi. Näide
c. Poliitiline blogi, poliitikud esitavad oma arvamust. Juri Rattas blogi
d. Temaatised blogid, on esitatud blogid mis on seotud just paika pandud teemaga. Näiteks autod, sport, majandus jne. Car Toys Blog

Tuesday, September 27, 2011

Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Võetud sotsiaalvõrgustik on vk.com

Identiteet - registreerimiseks on vaja reaalset nime ja perenime(paljud seda reeglit ei kasuta). Igal kasutajal peab olema hüüdnimi. Iga inimesega on seotud mobiiltelefoninumber, mis on kohustuslik väli.

Kohalolek
- kui inimene on online, siis teised saavad sellest teada, kuid on võimalik teha nii, et teised ei näeks seda(nn appear offline). Ainult kaks võimalust on kas online või offline.

Suhted - sõbrad, sõprade sõbrad ja paremad sõbrad

Vestlused - privaatsed sõnumid, kirjutada seinale ning Skype kujul vestlus, ehk jututuba kahele.

Rühmad - rühmade valik on suur, kuid suur osa nendest ei ole aktiivsed, keegi ei kasuta neid. On koolide, ülikoolide rühmad jne.

Reputatsioon - võib panna kommentile meeldib või ei meeldi.

Jagamine - paljud suured veebilehed võimaldavad jagada pealkirju vk.com teel.
Kuid kui rääkida rahvusvahelistest veebilehtedest, siis vk.com toetus puudub.

Tuesday, September 20, 2011

Võrgukogukonnad

Vali üks (mitte väga väike) võrgukogukond ning analüüsi enda ajaveebis eespoolkirjeldatud kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.

Minu poolt valitud kogukond on vk.com - see on Venemaal, ValgeVenemaal, Ukrainas ja Kasahstanis populaarne kogukond, mis on arendatud facebook näitel. See on üks populaarsematest kogukondadest selle piirkonnas.

Analüüs:

Uued tehnoloogiad - Kuna valitud kogukond on suhteliselt populaarne, seega kogu aeg toimuvad uuendused nii interface-s kui ka teenuste arvude hulgas.
Luuakse uued võimalused meelelahutamiseks. On olemas kõik facebook võimalused, kuid ei ole tsensuuri ehk kõik panevad võrgusse muusikat ja videofilme ning saab neid online vaadata.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Enda kirjeldamiseks võib kasutada palju võimalusi jne. Vk.com reeglite järgi aga peab kasutama ainult õigeid andmeid, mida keegi ei saa kontrollida. Tulemusena palju panevad "random" nimesid, ega see vale ka ei ole, kui inimene ei taha endast rääkida.

Ajatu aeg Kuna vk.com on internetist saadav süsteem, siis seda saab kasutada
27/7

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus
vk.com pakub palju võimalusi suhtlemiseks, on võimalik leida palju sõpru ning moodustada rühma, kui teil on ühine huvi mingi tegevuse või asja vastu. Samuti saab mängida teiste kasutajatega ning samal ajal suhelda nendega.

Hariduslikud püüdlused E-õpest siin eriti palju üldse ei ütelda, sest seal õppimisvõimalusi lihtsalt ei ole.

Palju vaba aega, mida sisustada Mängud, filmid, muusika, huvigrupid jne - see on hea kohta aega sisustamiseks. Võimalusi on parasjagu - põhimõtteliselt igaüks saab midagi leida endale.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise Kasutajate arv on suur ning erinevad rühmad võimaldavad seda

Vahel ka otsene altruism Õnneks toimuvad mõned üritused isegi kui tekkivad probleemid, kõik kirjutavad seda oma seinale ja leidub inimene, kes saab aidata.

Siin on kogukonna leht

Sunday, January 16, 2011

2011 aaasta esimesed nädalad

Olen juba sidekompaniis teeninud kaks nädalat. Sain natuke teada  ka raadiotehnika ja side kohta. See on päris hea kogemus võrreldes  teiste pataljonidega, kes roomavad metsas, rändavad. Igaüks valib seda, mille vastu ta tunneb huvi. Loodame, et keegi ei ole pettunud oma valikus, kellel see valik üldse oli.

Varsti lähen paraadile, see on päris positiivne uudis minu jaoks, sest see peaks olema see hetk, mis jääb mulle ajateenistusest meelde. Selleks, et sinna üldse minna on vaja teha palju tööd, harjutamist, aga see on selle asja väärt, kuna see on ainuke võimalus minu elus, et seal osaleda.

Viimast kaks nädalat tegin palju trenni: käisin jõusaalis, suusatamas, jooksmas. Võiks järeldada, et minu üldine füüsiline vorm on parem, kui oli enne ajateenistust. See on küll positiivne.

Ühesõnaga positiivne uudis on ka see, et on jäänud 4,5 kuud. Aga teiselt poolt vaadates, mis seal head on. Mis tulevikus on? Töö, pere, sõbrad ja ongi kõik. Siin on aga uued elamused, tuttavad, see on teine elu, mis ei ole võrreldav tsiviileluga.

Selle nädala meie toa  hittiks on 3a4em?
Aga kuulake ka:



Aga mis seal ikka (c)