Saturday, November 26, 2011

Veeb ja sotsiaalne tarkvara 5 - 10 aasta pärast.

Veeb ja sotsiaalne tarkvara areneb pidev ja kiiresti. Seoses sellega, paljud proovivad aimata arengu tendentsi ette, sest selle abil võib teenida raha. Mina muidugi ei ole turu analüütik, ega turu uuringu tegemisega tegelev isik. Kuid ma proovin kirjutada sellest, mis areng meid ootab tulevikus just veebi ja sotsiaalse tarkvara osas.

Hakkan siis rääkima veebist. Kõigepealt kui rääkida veebist, siis arvan, et on vaja mainida, et praegu arendaks html5, mis toob palju uusi võimalusi veebi arendamiseks. HTML5 tuleb turule palju erinevate laiendustega nagu CSS3 ja Canvas2D ning võib olla ka Canvas3D jne. Ta tuleb HTML eelmise versiooni asemel ja juba praegu tundub, et see toob midagi uut veebikeskkonna arendusse. Ma arvan, et veebiarenduse põhihetk on HTML5 tulek ja kõik mis sellega kaasneb.

Sotsiaalne tarkvara on ilmselt selline valdkond mis etendab olulist rolli palju inimeste eludes. Facebook, twitter, blog, youtube jt on kõige populaarsemad tavaliste inimeste jaoks. Pean kinnitama, et minu arust viimase kolme aasta jooksul seal ei muutunud midagi. Ma arvan, et lähiste seitsme aasta jooksul peaks tulema midagi uut, mis jõuab kõikidest kaasaegsest sotsiaalse tarkvara vahenditest ette. Räägitakse, et võib olla tuleb midagi sarnast Facebook ja Second Life ühendatud tarkvarale. Ma ei usu, et sellest tuleb midagi välja. Mu jaoks, see eriti huvitav ei oleks. Võimalik, et tuleb mingi 3D tehnoloogia integreerimine sotsiaalvõrgusse vms. Samas on näha, et kõik kontod facebookis, msn-is võib siduda omavahel, see on ka hea võimalus arendamiseks.

On hea nali, et miks Teie mõtlete sellest, mis tuleb viie aasta pärast kui järgmine aasta on juba viimane(2012 on ju maailmalõpp). Kuid aga rääkida tõsiselt, siis veebi arenduse suund on HTML5 ja sotsiaalvõrkude arenduse suund on võib olla 3D, kõikide kasutajate andmete sidumine omavahel jne.

Friday, November 25, 2011

Kolm õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Internetis on väga palju kohti, kuhu ei tohi üldse minna, kui sul ei ole väga head viirusetõrje tarkvara. See tarkvara aga ei kaitse rumalusest. Internet on nagu elu, tasuta seal on ainult juust,kus see juust on - ise teate. Praegu proovin tuua välja kolm põhilist monipulatsiooni, mis ma olen näinud, ja mis mu arust tavakasutajale on kriitilised.

1. Kõige populaarsem ja kõige kahjulikum pettuste viis on e- posti teel saadetud kirjad. Tegin enda posti spamm kausta lahti ja kohe leidis sellise kirje, kus räägitakse sellest, et olen võitnud palju raha ja autot ka. Sisu on järgmine(kopeeritud mu postist)

Your e-mail with MICROS ID (PCHM-6669-GFK-891BK-544) was
luckily drawn to be
this year's second place winner of £1,000,000.00GBP plus a
brand new Range
Rover SUV from the PUBLISHERS CLEARING HOUSE

Selleks, et raha saada on vaja mingile kontole kanda üle umbes 10 euri selleks, et võitu aktsipteerida. Ilmselt lihtne pettus, aga kahjuks ta töötab.
KUI TETE ARVATE, ET VÕITSITE 100000 EUROT, SIIS ILMSELT TEGEMIST PETTUSEGA!!!.

2. Teine on ka suhtelist populaarne pettuse viis on seotud Paypal või teiste Webmoney. Ta töötab tavaliselt nii, teie olete sisenenud näiteks Paypal kontosse ja saate kirja kus on link ja kui vajutate lingile, siis käivitub mingi programm, mis proovib teie andmed ja paroolid varastada. Selline skeem on populaarne ka sotsiaalvõrkudes, et profiili varastada, aga kui tegemist on kontoga, mis on seotud Teie panga kontoga, siis see on väga ohtlik kuna kräkkerid saavad teie raha varastada. KUI LÄHETE VIRTUAALRAHAGA SEOTUD VEEBILEHELE, SIIS ALUSTAGE UUS SESSIOON JA MITTE MINGIL JUHUL ÄRGE MINGE KAHTLASTELE VEEBILEHTEDELE.

3. Kolmas pettuse liik on ka kasutajanimede ja salasõnade varastamine. Mõnikord foorumites ja internetis on näha linke, ja kui vajutad lingile, siis sattud lehele, mis näeb välja nagu facebook, twitter vms. Seal on kujutatud nende esilehed, mis on
samasugused, ja kui kasutaja sisestab sinna oma parooli ja salasõna, siis need andmed lihtsalt varastatakse kasutajalt. Kuid kui kasutaja oleks tähelepanelik, siis ta leiaks, et address bar-is olev info on vale. Seal ei ole www.facebook.com, vaid veebilehe andmed, mis ta ei ole kunagi näinud. KASUTAGE AINULT 100% KINDLAD VEEBILEHTEDE LINGID.

Võib olla, see oleks keegile ka kasulik, kui ikkagi loodan, et kõik teavad nendest pettustest.

Mozilla ja PostgreSQL võrdus arenduse vaatenurgast.

Minu poolt valitud vaba tarkvaraprojektid on Mozilla Firefox ja PostgreSQL. Kui vastata küsimusele, miks just sellised asjad on võetud, siis vastus on lihtne. Mozilla, sest ma kasutan seda iga päev ja PostgreSQL on seepärast, et sellega puutun ka tihti kokku. Aga liigume ikkagi asja juurde.


Kõigepealt siis räägin PostgreSQL andmebaasisüsteemist. Huvitav fakt on see, et nad ei võeta tööle arendajaid. Kui arendajal on huvi selle projekti arendamise vastu, siis ta võib vabalt liituda. Olemas korduma kippuvate küsimuste nimekiri. Pigem see
on väike tutorial algajatele kes tahab sellega tegeleda. Põhimõtteliselt igaüks, kes oskab C keeles programmeerida saab seal midagi
teha. Arendajate ülemad on nn häkkerid, kes jagavad ülesandeid ja kellega võib ühendust võtta ülesande lahendamiseks.

Nüüd ütlen ka paar sõna Mozilla kohta, ja lõpus siis proovin võrrelda mõlemad tarkvara arendajate vaatenurgast ja vaatame mis tuleb sellest välja. Mozilla pakub tööd arendajatele ja isegi praegu on sinna otsitakse inimesi. Ikkagi põhitööga tegelevad inimesed, meeskonnad, kes saab selle eest palka. Kuid on olemas ka mõned võimalused tavalistele arendajatele. Kuid on võimalik ka lihtsalt osaleda projektis ja olla arendaja. Seal on palju võimalusi arendajatele. Samuti võib osaleda testija rollis, sest seda on vaja pidevalt testida jne. Ühesõnaga on palju võimalusi kuidas olla Mozilla osana.

Kui võrrelda need projektid, siis PostgreSQL koosneb põhimõtteliselt vabatahtlikkudest, Mozillas aga on ka palju arendajaid, testijaid jne, kuid Mozilla koosneb ka tuhandetest vabatahtlikest. Lõpuks võib ütelda, et kuid need projektid on suhteliselt erinevatest valdkondadest, neil on palju sarnaseid külge.

Friday, November 18, 2011

Raymondi Hacker-HOWTO artikli hinang

Lugesin siis täna Raymondi artikli HOW TO ja tahaks siis kirjutada sellest, mis asjadega ma olen nõus, millega mitte. Samuti toon välja põhiasju, mis mulle meeldisid selles artiklis.

Artiklis on väga põhjalikult kirjutatud sellest, kes see häkker ikkagi on. Tuleb välja, et neid inimesi, keda nimetatakse meedias ja üldiselt paljud teised inimesed häkkeriteks, tegelikult on kräkkerid. Isegi minu jaoks, see oli üllatus. Mina kui IT inimene võiks sellest ikkagi teada, aga kahjuks ei teadnud. Aga mis seal ikka, inimene kogu elu õpib ja nüüd mina tean kes on häkker.

Üks asi, mille vastu ma tundsin huvi selles artiklis on selle lihtsus. Kõik on kirjutatud ja kirjeldatud väga arusaadavalt. Väga tihti kui loed artiklit, siis tekkib tunne, et inimene võiks ikkagi ka kirjutada arusaadavalt, siin aga sellest tunnet ei olnud, seega lugemine oli meeldiv ja rahulik.

Samuti see häkkeri põhioskusi kirjeldav osa on natuke aegunud, minu arust. Aeg on muutunud ja selleks, et häkkeriks saada on vaja rohkem teadmisi. Samuti ma arvan, et häkker ei pea olema just vabavaraga seotud. See võib olla ka .Net programmeerija virtuoos.

Sain ka palju teada häkkerikultuurist. Millest ta koosneb, ja mis on selle olulisemad aspektid.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et see on kasulik artikkel nii algajatele kui ka nendele, kes tunneb ennast juba IT mehena. Igaüks võib leida midagi huvitavat.

Saturday, November 12, 2011

Vaba litsentsi kirjeldus

Kuna varem see vaba litsentside teema ei olnud huvitav minu jaoks ja ma kahjuks(just kahjuks) ei teadnud mis nad endast kujutavad ja mille eesmärgil neid luuakse, siis nüüd tänu põhjalikule loengu konspektile pilt on selge. Kuna ülesandeks on valida litsents ja kirjeldada seda, siis ma kirjutan sellest asjast nagu Apache license. Kirjutan siis lühidalt põhiasjadest.

Apache License versioon 2.0 kinnitati ASF(Apache Software Foundation) poolt aastal 2004. Selle litsentsi eeliseks võrreldes varemasetega on see, et seda saab kasutada lihtsam ka mitte ASF projektides. Samuti uus versioon on ühildatav mõnede teiste vaba litsentsidega. Ta on samuti ühilduv GPL kolmanda versiooniga, kuid varemates Apache Licens-id ei olnud ühildavad GPL versioonidega.

Kus kasutatakse? Aastal 2008 Google märkas, et 25% projektidest, mis olid Google Codisse hostitud kasutasid selle litsentsi. Samuti aastal 2010 üle 6000 projektide, mis asuvad SourceForge.net olid kättesaadavad Apache Litsents tingimustel. Näiteid on palju ja see räägib just selle litsentsi populaarsusest.

Apache litsents nõuab, et levitamisel oleks programmiga kaasas Apache litsents.
Apache litsentsi unikaalsus seisneb sellest et nagu BSD litsents, Apache litsents lubab koodi kasutada ja liidestada kinnise lähtekoodi projektidesse.

Selle loenguga on seotud mul ainult positiivsed kogemused kuna sain palju teada, mis on suht oluline ka mulle. See oli siis minu ülevaade Apache litsentsist

Sunday, November 6, 2011

Hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

IT maailmas autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika on väga valus temaatika, sest põhimõtteliselt see on probleem, mis ei ole veel täiesti lahendatud. Tegelikult lahendust on raske leida, sest üks piraatide tehnoloogia kiiresti asendatakse teisega kui tekkib vajadus.

Põhimõtteliselt kõik raamatud, filmid, tarkvara ja palju muud, kui nad ei ole tasuta saadavad, siis nad on autorite omand, mida ei tohi niisama internetis jagada ja endale tasuta laadida. Kuid reaalne olukord on ilmselt vastupidine. Kõik on internetist saadaval. Igaüks saab endale alla laadida.

Kui võrrelda olukord Eestis ja Norras või Rootsis, siis Norras ja Rootsis on kontroll rangem kui Eestis. Probleem ka võib olla ei ole ainult kontrollis vaid pigem selles, et Eesti keskmine palk on kordades vähem kui nendes riikides aga hind on sama. Tulemusena, tihti inimestel lihtsalt ei ole nii palju raha, et osta.

Kui rääkiga intellektuaalomandist, siis meie riigis see teema eriti populaarne küll ei ole. See teema on USA-s väga oluline ja populaarne, ja see on väga oluline, et intellektuaalomand oleks rangelt kaitstud riigi poolt.

Kokkuvõtteks, võib ütelda, et autoriõiguste kaitsmisega pidevalt tegeldakse Eestis.